teisipäev, 19. veebruar 2008

3. Ärevushäired: sotsiofoobia ja paanikahäire

Rääkides sotsiofoobiast on hea seletada ka pisut paanikahäirest. Võib öelda, et nede tekke alus on sama, kuid tulem on hoopis erinev. Millest sõltub, kas teil tekib sotsiofoobia või paanikahäire? Inimesed võivad olla, kas sissepoole elavad või väljapoole elavad. Introverdid ja ekstraverdid. Minu teooria kohaselt on see suuresti aluseks milline ärevushäire vorm välja kujuneb.

Paanikahäire puhul ei teki inimesel üldist sotsiaalset ebamugavust. Vatupidi on tegemist väga aktiivsete ühiskonna liikmetega. Paanikahäire tekib ootamatult ja ei ole seotud otseselt mingi kindla olukorraga. Samahästi võib paanikahäire hoog tabada kodus vaikselt istudes, kui ka tähtsal koosolekul.

Paanikahäire hoog järsk ja väga intensiivne. Positiivne, kui nii võib öelda, et paanikahäire puhul inimesed pöörduvad arsti poole, vastupidiselt sotsiofoobiale. Kurdetakse tavaliselt südamega seotud probleeme.

Kõik füüsilised tunnetused viitavadki sellele, et südamega on midagi. Paanikahäire puhul hakkab süda meeletult ja kontrollimatult kloppima ja inimene hakkab kiiresti hingeldama. Esimene kartus on, et inimene sai infarkti.

Tundub kummaline, et sotsiofoobia ja paanikahäire tekkimise skeem on sama. Paanikahäire puhul on inimene saanud üle oma hirmudest ja on olnud sotsiaalses suhtlemises edukas, kuid on jäänud järk järgult halbade olukordade kogemus, mida ta on kunstlikult surunud tahaplaanile, kuna ei ole osanud nendega tegeleda.

Nüüdseks võib olla see unustatud, kuid mitmete erinevate asjade kokkulangemisel võib olla see täindavaks tõukeks, mis aitab kaas paanikahäire väljendumisel.

Psühholoogiliste probleemide puhul, et aru saada, mille tõttu on tekkinud antud olukord, on vajalik vaadata terviklikku pilti inimese elust. Minevikku vaatamine pole eriti meeldiv, eriti kui me oleme seda püüdnud unustada. Kuid sageli seal need alged peituvad.

Kommentaare ei ole: